[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lahja K L P M Po Lu J I Лагайя ~ Лагай Tum., g lahjaa P J
1. pulmakink | vn свадебный подарок
Lu lahjõd õlla ne, mitä annõtaa pulmiᴢ, noorikkõ annõp sugul pulmakingid on need, mida jagatakse (antakse) pulma(de)s, pruut annab sugulastele
K noorikõõ emä annab ženiχaa sugulõõ lahjaᴅ mõrsja ema jagab (annab) peigmehe sugulastele pulmakingid
M noorikkõ vei kõik lahjat kaivolõõ (pulmakomme:) mõrsja viis kõik pulmakingid kaevule
Po kui nõizõmma pitämää pulmõa, lahjoikaa iĺi ilmõ kuidas hakkame pulmi pidama, pulmakinkidega või ilma?
Lu noorikaa suku anti lahjaᴅ mõrsja suguselts andis pulmakinke
Lu noorikõll annõttii lahjaᴅ pruudile anti pulmakinke
J suuri kiitoz laŋgolõõ, passibo kullõlõõ, üvää lahjaa antõmassõ, parõpaa luppaamassõ rl suur tänu langule, aitüma kullale hea pulmakingi andmise eest, parema lubamise eest
J naizõt pantii lahjaa naised andsid (panid) pulmakingi
J tšähsi laatia lahjoja rl käskis valmistada pulmakinke
J karikk on lahjaa jakamin pulmõᴢ, lahjaa jakamizõll juuvva karikka {k.} on pulmakinkide jagamine pulmas, pulmakinkide jagamisel juuakse {k}-t (= juuakse pulmaõlut v. -viina)
2. kink | vn подарок
J nämät .. veetii tälle lahjassi kultaa (Must. 151) nad .. viisid talle kingiks kulda
3. ohver, ohvriand | vn жертвенное приношение
M tšasovnaa pantii raχ̆χaa niku lahja jumalallõõ kabelisse pandi raha nagu ohvriks jumalale
P tämä vei lähtiesie podarkaa, vei tällie lahjaa ta viis allikasse ohvri, viis talle ohvrianni
P tšülεä lahja küla ohvriand.
Vt. ka lahjo

passibo K-Al. L P M Lu J I pasibo K-Ahl. K-Al. passiibo Ra passi·bo J-Tsv. passiboo I passivo R-Reg. Па́сябу Tum., g passiboo M J aitäh; tänu | vn спасибо; благодарность
J passibo leivelt-soolõlt aitäh soola-leiva eest!
J annõttii passiboi tänati
J suur passibo teile suur tänu teile!
M vassa nüt sain miε passiboo, el̆lääzä en saannu passibua alles nüüd sain ma tänu (osaliseks), elades(ki) pole mind tänatud (pole ma saanud tänu).
Vt. ka poomasibo

toomuzi Lu J-Tsv. (Li J), hrl pl toomuziᴅ Li J
1. külakost | vn гостинец
J pisä toomuzi põvvõõ pista külakost põue
J esimein toomuzi sillõ esimene külakost (saab) sulle
Li laavotšnikka ain pani toomuzia lahsiillõ kaupmees pani alati lastele külakosti (kaasa)
J ülpiä lahs lohmõs tõizõlt toomuzit tšäess sõnakuulmatu laps kahmas teiselt külakosti käest
J taitaa tõit toomuzii rl küllap tõid külakosti?
Lu lidnass tootii toomuzija linnast toodi külakosti
J aissiä tuhm: kõik toomuzid darittõli tšülä lahsiilõ oh seda lolli: kogu külakosti jagas külalastele ära
J suur passibo toomuziiss suur tänu külakosti eest!
2. pl maiustused | vn лакомства
Lu tämä tõi tälle kõikõlaizijõ toomuzijõ, sais tšiirepä tervüülle ta tõi talle (= peigmehele) igasuguseid maiuspalasid, saaks (ta vaid) kiiremini terveks
J ku herroillõ leeb jolkkõ toomuziikaa, võta millõõ kultõim pähtšen kui mõisasakstel tehakse maiustustega (ehitud) jõulupuu, siis võta mulle kuldne pähkel
3. kingitus | vn подарок
J ženiχõ lähetti toomuzia peigmees saatis kingitusi

tšiitoᴢ Lu (M) kiitoᴢ Lu J Ku, g kiitosõõ J
1. kiitus | vn хвала, похвала
Lu la tõin tšiitäʙ, se on tšiitoᴢ las teine kiidab, see on kiitus
Ku oma kiitoz oŋ kissaa sittᴀ oma kiitus on kassisitt
2. tänu; interj. aitäh | vn спасибо
J suuri kiitoz laŋgolõõ passibo kullõlõõ rl suur tänu langule, aitäh kullale
J suur kiitos avittõmizõssõ suur tänu aitamise eest!
J jumalaa kiitoᴢ ~ kiitos jumalõllõõ tänu jumalale!
M suurõᴅ tšiitossõᴅ suur tänu, suur aitäh!
J kiitoss antõma tänama.
Vt. ka jumal-kiitoᴢ
Vt. ka tšiitto